|
Kirjutas Esko
|
|
Kolmapäev, 18 August 2010 11:05 |
|
Seda, et ansambel laulab ja pilli mängib teavad kõik ja see on meie põhitegevus. Aga kas on veel midagi millega me saame Teile kasulikud olla?
On päris mitu asja millega saame Teid aidata lisaks pillimängule. Kirjutagi siin natuke sellest mida saame Teile pakkuda, et Teie õhtu ikka täiuslikuks kujuneks. Onju Teie asi ennast peol hästi tunda ja teiste inimeste (näiteks meie) asi muretseda, et kõik ideaalselt sujuks.
|
|
Loe lisa...
|
|
|
Kirjutas Esko
|
|
Neljapäev, 22 Juuli 2010 23:27 |
|
No nii, nüüd on siis ka see tehtud. Nimelt meie esimene esinemine laulatusel.
Kadri helistas mulle vast nädalake enne pulmi ja kurtis, et inimene, kes oli neil planeeritud laulatusele laulma, ei saa sinna paraku tulla ja nad olid lausa hädas. Ega meil siis muud üle ei jäänud kui vaest noorpaari aidata. Natuke pidasime aru ja sai otsustatud, et ettekandele tulevad Henri Laksi "Tule Kui Leebe Tuul" ja Olav Ehala "Vaid See On Armastus". "Leebe Tuulega" ei olnud probleeme - selle oleks vüinud ka unepealt ära laulda ja mängida aga Ehala loominguga nägime ikka kurja vaeva. Isegi eelmisel õhtul enne laulatust tegime Rolandiga proovi ja no ei tahtnud kuidagi välja tulla. Keeruline harmoonia ja absoluutselt ebaloogiline viis olid ikka väga rasked selgeks saada. Pean tunnistama, et me proovis kõike paika ei saanudki. Siiski jumala abistava käe abiga õnnestus laulatusel kõik 110%. Hiljem ütles Kadri, et meie esinema hakates jooksid tal külmavärinad üle selja ja kui päris aus olla siis ma ise pabistasin ilmselt rohkem kui noorpaar seda tegi. :)
Pulmapidu oli juba pärast seda kõike lausa lihtne esinemine. Rahvas oli küll super - esimesest akordist kuni viimaseni oli tantsuplats tantsijaid täis ja isegi kui hakati lauda puhkama minema siis peale kiiret pitsi olid kõik taas tagasi. |
|
Uuendus bändi koosseisus. |
|
Nüüd siis teen avalikuks juba mõnda aega teada olnud "saladuse" - meil on uus trummar.
Tegelikult on olnud juba aasta algusest aga mingitel põhjustel pole seda ikka veel saanud siia kodulehele postitatud. Meie eelmise trummari Urmas Voe'ga olime me koos peaaegu kümme aastat aga paraku peame tunnistama, et olime viimastel aastatel lihtsalt lahku kasvanud. Teda huvitas rohkem esinemine tema teise ansambliga ja kui nende populaarsus tõusuteed minema hakkas siis paraku tuli ühel või teisel bändil teha valik.
Nüüd siis on juba kuid olnud meie ainsaks trummariks varem ansamblis Nukker Kukeke trumme tagunud Kristjan Matson. Tema eelmises bändis teenis ta pillimeheleiba kaheksa aastat ja loodame, et meiega saab see olema vähemalt sama pikk. Paljud on teda juba meiega esinemas näinud ja neile on igal juhul meeldinud. Samuti meeldib meie praegune bänd ka meile endale ja loodame, et see paistab ka lavalt tantsupõrandale. |
|
|
Kirjutas Esko
|
|
Kolmapäev, 16 Juuni 2010 00:00 |
|
Seekordne reis viis meid Lepanina hotelli Pärnumaal. Kui aus olla siis oli see meie esimene kord esineda selles kohas. Pean tunnistama, et kont on ilus - otse mererannal, suurte akendega saal ja kena männiku vilus. Pean aga tunnistama, et saal pole just kõige suurem ja ilmselt väga tihti me enam sinna ei satu (kuigi loodan vastupidist). Noorpaari suur palve meile oli, et ma saadaksin oma kitarril peigmehe 10 aastast venda kes laulis "Tuulevaiksel Ööl" siis kui noorpaar altari ette jalutas. Me pole selliseid asju varem teinud aga kuna noorpaar olid mulle natuke tuttavad siis tulin neile vastu. Kõik kukkus ideaalilähedaselt välja - eks oma osa oli ka Ilmataadil, kes just selleks päevaks oli lõpetanud vihmahood ja lasi päiksesl paista kogu päeva. Ja nagu sellest veel poleks küll ujus veel pildistamise ajal otse mererannast mööda luigepere. :) Ka hilisem pidu õnnestus ilusti ja ilmselt jäädi ka meiega rahule. Selle kinnituseks on ka tellitud lisaplokk. |
|
Kirjutas Esko
|
|
Pühapäev, 28 Veebruar 2010 22:31 |
|
Peod mis toimuvad väljaspool hooaega, ehk siis suve, on alati sellised veidi erilised. Võib-olla on selles süüdi see, et sellisel ajal neid pidusid just palju pole ja sellepärast ootame neid veidi enam või miski muu. Ei tea. Igatahes sadas sellel päeval maha tohutu hulk lund mis muutis kogu selle päeva abiellujate jaoks kindlasti väga eriliseks ja meeldejäävaks. Meile jääb sellest õhtust aga meelde kaks asja. Esiteks äärmiselt soe ja vastuvõtlik publik. Vaevalt saime avalooga ühele poole kui vaatasime, et lauas istujaid nagu polekski. Kõik vihtusid tantsida ja sellest saime ka meie veel lisa hoogu. Ja nii kestis see kuni peo lõpuni. Teiseks aga jääb meelde see, et esmakordselt meie karjääri jooksul saime me osaliseks sellisele romantilisele sündmusele nagu seda on abieluettepaneku tegemine. Ja kõik see toimus nii loomulikult. Ühele hetkel tuli üks meesterahvas ja palus võimalust meie mikrofoni paar sõna öelda. Loomulikult lubasime me seda. Selle asemel, et rääkida hakkas ta aga laulma "Hetke vaid mõni mälestus kestab kuid on neid mida minna ei lasta...". Võtsime siis viisisabast kinni ja hakkasime kaasa mängima. Samal ajal kui meie siis mängisime kutsus ta oma tulevase enda juurde ja teinud paar tiiru tantsu laskus ühele põlvele. Oh, milline romantika! Loomulikult oli vastus positiivne ja kõigil pärast seda veel rõõmsam tuju. Igal juhul korvasid need kaks asja meie jaoks pika kojusõidu vaeva, sest Tartusse sõit kestis tänu ilmataadi riugastele tavapärase 2,5h asemel tervelt tunni võrra kauem. |
|
|
|
|
<< Algus < Eelmine 1 2 3 4 Järgmine > Lõpp >>
|
|
Lehekülg 1 Lehekülgi kokku 4 |
Blogi
